Eile hotelli tulles ootas mind ees väike, esmapilgul halb üllatus. Broneeringuga oli midagi valesti läinud ning minu tuba kellelegi teisele antud. Vastuvõtuproua vabandas ette ja taha, ei teadnud, kuidas selline olukord tekkida sai, aga lubas lahenduse leida.
Mõne aja pärast selgus, et standardtube enam alles polegi ning seega pean leppima sviidiga. Raske elu, eks! Nii ma siis veedangi oma nädalakese suures kahetoalises sviidis. Mõtlen, et äkki peaks ikka protesteerima ning kannatuste eest kompensatsiooni küsima, näiteks massaaži hotellituppa või tasuta taksosõitu lennujaama.
Hotellis on aga päris kena väike jõusaal, millele kohe ka pilgu peale viskasin.
Täna hommikul enne konverentsi algust veetsin tunnikese elliptilisel ning olin päevaks valmis! See ei asenda muidugi väljas jooksmist, kuid on palju parem kui mitte midagi.
Lugesin täna äärmiselt mõnusat postitust blogist Minu tee jooksumaailma. Kel motivatsioonipuudus, sellele on see kindasti hea motivatsioonisüst; kel aga sellest puudust pole, selle jaoks on see lihtsalt kaunisti kirjapandud äratundmisrõõm.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar