Uued jooksujalatsid

Kuna mul pole USAs kaasas korralikke matkajalatseid, olen seni matkamiseks kasutanud jooksutosse. Loomuikult pole see kõige õigem tegu, aga mis teha, järgmine valik oleks plätud. See on aga tunduvalt halvem idee, eriti kui matkarada on tõusuderohke teel on pidevalt takistusi. Seega olen matkamiseks ikka jooksujalatseid kasutanud. Pärast viimast matkamist Muir Woodsis olid mu tossud nii tolmused, et otsustasin nad masinasse panna.

Kuigi olen neid muidugi ka varem masinas pesnud ja kõik on okei olnud, siis seekord läks teisiti. Puhtamaks nad küll said, aga kummaliselt pehmeks läksid. Tegelikult on need tossud oma aja ära elanud nagunii, ja kuigi nad kuskilt otsast veel ei lagune, olen nendega juba väga palju jooksnud. Öeldakse, et 1000-1200 km ühe paari kohta on maksimaalne. Pärast seda nad lihtsalt ei toimi enam nii, nagu peaks, näiteks ei hoia ära põrutust, mis on väga oluline, eriti kui joosta palju asfaldil nagu mina (kahjuks) teen. Täpset arvestust selle kohta, mitu kilomeetrit ma selle paariga olen läbi jooksnud, pole pidanud, aga 1200 juba kindlasti.

Ning kuna need tublid tossud olid pärast pesu veel eriti pehmed, otsustasin, et nüüd on aeg uued hankida. Olen naise kohta päris saamatu ostleja - ne ei meeldi mulle see tegevus. Vahel olen enda peale lausa vihane, sest lähen poodi alles siis, kui aastaid vanad teksad enam tõepoolest mingit kriitikat välja ei kannata või kui enam ühtegi normaalset tsärki selga panna pole. Eri asi on aga see, kui šopata jooksu- ja muid trenniriideid, -jalatseid ning erinevaid spordiga seotud vidinaid - siis lööb minus ka välja tõeline šoppaja!

Valisime välja San Francsico väidetavalt ühe parimatest jooksupoodidest Fleet Feet (Väledad jalad). Metroopeatusest oli sinna 3.5 kilomeetrit ja kuna ilm oli ilus, otsustasime jalutada ja samas linna vaadata. 3.5 km tasasel maal on tõesti kena jalutuskäik, kuigi San Francsicos pisut raskem...

Müüjad olid Fleet Feetis super asjatundlikud! Sellist teenindust pole veel kohanudki. Kõigepealt küsiti igasuguseid küsimusi jooksuharjumuste, trennide sageduse, kilometraaži, tervisliku seisundi jne kohta. 

Järgmiseks kästi kõndida nii 20 meetrit edasi-tagasi, siis teha sama sörkides. Edasi mõõdeti mu jalalabasid sellise vidinaga: 

Järgmiseks kästi maha istuda ja müüja tõi viis paari tosse, mida kõike järgemööda jalga asusin proovima. 

Tosse sobitati jalga nagu Tuhkatriinule, isegi paelu ei lastud endal kinni siduda, vaid seda tegi müüja. Et tossude sobivuses veenduda, saadeti mind iga paariga välja, et tänaval natuke joosta. Oleks võinud põhimõtteliselt mõne hinnalise paariga jalgagi lasta... kui mu kott koos kõige elutähtsaga poleks poes hoiul olnud. 

Lõpuks jäid kaalule kaks paari: ühed lihtsalt mugavad, kuid väga ilusad, teised väga mugavad, aga väljanägemiselt igavamad. Aega läks, aga mõistus sai võitu :) ehk siis valisin ikka praktilisemad. Pole varem midagi Sauconi-nimelisest firmast kuulnud, aga USAs näib see päris populaarne olevat, ja selle kasuks nüüd otsustasin. Ja ega needki lõpuks väga pahad välja ei näe. 

Järgmisel päeval käisin kohe testimas ning siiani on mulje väga positiivne. Olen nendega nüüd kolm korda jooksnud, viimati tänna hommikul. 

Üks värv domineerib viimasel ajal...

Virgutusvõimlemine

Nii et kuigi uute jalatsitega pole soovitatav väga pikki jookse kohe ette võtta, usun, et kolm pikka trenni ehk piisab ning julgen need nädalavahetusel Santa Cruzi poolmaratonile jalga panna küll. 

Poolmaratonist niipalju, et see peetakse pühapäeval, pühendusega kalli õetütre Helena sünnipäevale, otseloomulikult! 

Pärast jooksu on plaanis jääda veel üheks päevaks natuke seiklema ja Kaliforniat avastama. Pikemalt juba mõne aja pärast!